Keelenõuannete kogu


Lemmikutest lemmikumad


Eesti keeles on sõnu, mida võib kasutada nii nimi- kui ka omadussõnana, nt kõrvast jookseb mäda ja mädad õunad. Selliseid on ka ik-lõpuliste sõnade hulgas, nt abitu hellik ja kiusati hellikut plikat.

Sõna lemmik on seni ÕS-ides esitatud ainult nimisõnana. Tegelik keeletarvitus näitab ka omadussõnalist kasutust. Keelenõuandjatelt on rohkete kokku- ja lahkukirjutusküsimuste (nt kas kirjutada lemmik roog või lemmikroog) kõrval küsitud ka selle sõna võrdlusastmete kohta (nt kas õige on kõige lemmikum või lemmikuim mänguasi). Küsimused osutavad, et inimesed tajuvad lemmikut omadussõnana.

Emakeele Seltsi keeletoimkond arutas asja 13. juunil 2018. a koosolekul ja otsustas möönda sõna lemmik kasutamist ka omadussõnana.

Omadussõnana tarvitamine tähendab, et kui lemmik on sõnaühendis nimisõna täiendiks, tuleb seda nimisõnaga ühildada ehk sobivasse käändesse panna: lemmikud näitlejad (mitte lemmik näitlejad), minu lemmikus raamatus (mitte lemmik raamatus), unistasin lemmikutest roogadest (mitte lemmik roogadest). Liitsõnus jääb lemmik käänamata: lemmiknäitlejad, lemmikraamatus, lemmikroogadest.

Omadussõnastaatus tähendab ka seda, et sõnast saab moodustada võrdlusastmeid: algvõrre lemmik, keskvõrre lemmikum: tema lemmikumad autorid, ülivõrre kõige lemmikum ehk lemmikuim: minu kõige lemmikum ~ lemmikuim aastaaeg.

Sirje Mäearu