Keelenõuande telefonil 631 3731 vastatakse
tööpäeviti kl 9–12 ja 13–17.

Keelenõu saab ka meili teel või kirjaga aadressil
Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn.


Keelenõuanded

Võõrlühendite hääldamisest

16.4.2018
Võõrkeelseid suurtähtlühendeid loetakse eesti keele normi kohaselt.

Kui suurtähtlühendit loetakse tähekaupa veerides, siis hääldatakse võõrlühendi tähti eesti keeles, nt ABS [aa-bee-ess], ATV [aa-tee-vee], BNS [bee-enn-ess], CD [tsee-dee], CNN [tsee-enn-enn], CV [tsee-vee], DVD [dee-vee-dee], EBS [ee-bee-ess], GPS [gee-pee-ess], HIV [haa-ii-vee], ID [ii-dee], LAV [ell-aa-vee], LCD [ell-tsee-dee], MOOC [emm-oo-oo-kaa], NHL [enn-haa-ell], NBA [enn-bee-aa], OECD [oo-ee-tsee-dee], PDF [pee-dee-eff], QSL [kuu-ess-ell], QR [kuu-err], USA [uu-ess-aa], WC [vee-tsee], WHO [vee-haa-oo], WTO [vee-tee-oo].

Kui häälduse poolest sobib, võib suurtähtlühendit lugeda sõnana. Ka siin kehtib sama hääldusreegel: sõna hääldatakse eesti keele päraselt, nt AIESEC [aiesek], EFTA [efta], FIDE [fide], FIFA [fifa], ITIC [itik], ISIC [isik], ISO [iso], LED [leed], NATO [nato]. Mõnda lühendit sobib hääldada nii tähthaaval kui ka sõnana, mõlemad on õiged, nt USA [uu-ess-aa] ja [usa], HEV [haa-ee-vee] ja [hevv], HIV [haa-ii-vee] ja [hivv], IPA [ii-pee-aa] ja [ipa], MOOC [emm-oo-oo-kaa] ja [mook].

Nagu keeles ikka, on ka suurtähtlühendite hulgas erandeid, mida on kujunenud tavaks lugeda lähtekeelepäraselt: BBC [bii-bii-sii], DJ [dii-džei], FBI [eff-bii-ai], CIA [sii-ai-ei]. Erand kinnitab aga reeglit ja pole põhjust hakata juba eestipäraselt loetavaid lühendeid taas originaalkeeles hääldama. Huvitav lugu on lühendiga LIONS, mis tuleb sõnadest Liberty, Intelligence, Our Nation's Safety, aga mida välise sarnasuse tõttu ingliskeelse sõnaga lions ’lõvid’ on hakatud hääldama nagu seda sõna – [laions].

Tiina Leemets kirjutab artiklis „Lühendid igapäevasuhtluses“: „Mõnest akronüümist on aja jooksul saadud reeglikohase kirjapildiga uued sõnad, nt ufo, laser, aids, spaa, vipp ja värske näitena leed (< LED = light-emitting diode ’valgusdiood’). Milline akronüüm sõnaks kujuneb, on ennustamatu, aga kui ta on sõnana hääldatav ja ka üldkeeles sageli kasutatav, on selline muganemine võimalik.“ Soovitan viidatud artiklit lugeda nii neil, kellele ei meenu, mis on akronüüm, kui ka kõigil teistel.

Tuuli Rehemaa



Sinusarnast teist küll eal ei leia ma

3.4.2018
Paljud meist teavad keelereeglit, et ne- või line-liiteline omadussõna kirjutatakse eelneva üksiku käändsõnaga kokku, nt aastavanune või napisõnaline. Paljud mäletavad ka seda reeglit, et kuuluvust näitav sõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku, nt venna raamat või isa püksid. Vahel aga ununeb, et teine reegel kehtib ainult nimisõnade kohta, ja võib tekkida küsimus, kuidas peaks kirjutama nt minusarnane inimene või isapikkune mees, kui sõnad „minu“ või „isa“ näitavad just nagu samuti kuuluvust (vastavad küsimusele kelle? mille?).

Õige vastus on kokku, sest ne- ja line-liitelised omadussõnad kirjutatakse eelneva üksiksõnaga kokku ka kuuluvussuhte puhul. Sellel reeglil on kaks erandit.

Esiteks, kui ne- või line-liitega omadussõna juurde kuuluval sõnal on käändsõnaline täiend, kirjutatakse need lahku, nt minu isa pikkune mees, mitme aasta vanune, valge sõstra maitseline, või on omadussõnal mitu sidesõnaga ja ühendatud täiendit, nt kahe ja poole aastane, sinu ja minu vaheline, greibi ja õuna maitseline.

Teiseks, kui ühendil on määrsõnaline laiend, sobib kirjutada nii lahku kui ka kokku:
tervelt aasta vanused konservid ~ tervelt aastavanused konservid,
peaaegu isa pikkune mees ~ peaaegu isapikkune mees,
väga minu sarnane inimene ~ väga minusarnane inimene.


Kui ne- või line-lõpulise omadussõnaga soovitakse liita nime, tsitaatsõna, tähte, arvu, täheühendit või sõnaosa, kehtib põhireegel, aga väikese nüansiga: need liidetakse sidekriipsu abil, nt Koidu-nimeline, Peetri-taoline, cappuccino-maitseline, V-kujuline, 22-korruseline, ELi-sugune, ne-liiteline.

Kui nimes endas on sidekriips, siis tuleb liitsõnasse kaks sidekriipsu, nt Kohtla-Järve-suurune, Eva-Maria-sarnane. Mitmesõnaline nimi või tsitaatväljend kirjutatakse aga ne- või line-liitega omadussõnast lahku: Liivimaa Henriku aegne, T. H. Ilvese nimeline, a cappella laadne.

Vt ka keelenõuanne „Kas Teie poolne või Teiepoolne? Või lihtsalt Teie?“.

Tuuli Rehemaa


Millal tulla tööle?

19.3.2018
Kui ma kirjutan avalduses „Soovin töölt puududa 05.–07.03“, millal ma pean siis tööle tulema, kas 7. või 8. märtsil?

„Eesti keele seletav sõnaraamat” ütleb, et sõna „kuni” rõhutab mingi nähtuse või olukorra küündivuse piiri. Sama funktsioon on ka mõttekriipsul, mida on kasutatud tähenduses ’kuni’ (viiendast kuni seitsmenda märtsini). Töölt puudumise avalduses toodud kuupäevad märgivad neid kuupäevi, millal töölt puududa soovitakse. Praegusel juhul soovitakse töölt puududa kolm päeva: 5., 6. ja 7. märtsil. Tööle tuleb tulla 8. märtsil.

Kui ma ütlen ülemusele, et soovin töölt puududa esmaspäevast kolmapäevani, kas ma pean siis tööle tulema kolmapäeval või neljapäeval?

Kui me loeme lauset „Kauplus on lahti esmaspäevast reedeni”, siis tavaliselt järeldame, et kauplusesse tulla saab ka reedel, aga laupäeval on see suletud. Sama üldloogikat võiks rakendada ka muudes olukordades ning tõlgendada alluva soovi nii, et ta puudub töölt kolm päeva ja tuleb tööle neljapäeval.

Tuuli Rehemaa



Varasemaid keelenõuandeid lugege keelenõuannete arhiivist.