Tiiu Erelt
17. septembril 2002 kuulutasid Emakeele Selts, Euroopa Liidu infosekretariaat, haridusministeerium, eesti õigustõlke keskus ja Postimees välja sõnavõistluse, et täita lünki eestikeelses Euroopa Liidu sõnavaras. Rahvas reageeris elavamalt, kui võistluse korraldajad oodata oskasidki. Kirju tuli 111 ja Internetis oli sõnu pakkumas käidud 546 korral. (Täpset osavõtjate arvu sellest ei saa, sest üsna paljud kordasid oma ettepanekuid või tegid pakkumisi mitmes jaos. Ligi 600 võis osavõtjaid siiski olla.) Peagu igaühel oli pakkuda mitu sõna, nii et kokku oli ettepanekuid umbes 5300 (sh korduvad).
Tulemusi vaaginud žüriisse kuulusid:
Häid ettepanekuid saabus palju, kuid žürii otsustas iga mõiste tarvis välja valida ühe sobivaima sõna. See soodustaks nende omaksvõtmist ja keeles juurdumist.
See komisjon moodustatakse teatavaks juhtumiks – tal on kindel eesmärk, otstarve ehk siht. Uus liitsõna on võrreldav eesti keeles juba tuntud siht-liitsõnadega, kus varem öeldi pikemalt sihtotstarbeline: sihtannetus, -asutus, -fond, -kapital, -laen, ‑programm, ‑rahastamine jm.
Neid liitsõnu pakkusid 29 osavõtjat.
Esimese katse võõrsõna kõrvale omasõna leidmiseks tegi „Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999”, esitades sõna maailmastumine. Kuivõrd tähendus on majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö ning vahetuse laienemine üle kogu maailma, siis eelistas žürii sõnaühendist üle ilma pärast liitmist tehtud tuletist üleilmastumine. Vajaduse korral oleksid olemas ka tegusõnad: globaliseerima = üleilmastama, globaliseeruma = üleilmastuma.
Seda sõna pakkusid 14 osavõtjat.
Peale selle pidasid otsustajad heaks mõtteks ka üleilmastumise kokkutõmmet tehissõnaks ülmastumine (3 osavõtjalt).
Uued tuletised on tehtud väga vanast tüvest lõim : lõime metafoorse kujutluse alusel. Euroopa eri osad ühtlustuvad ja ühinevad tervikuks, mida piltlikult nagu kangast seovad lõimelõngad. Samast tüvest saame ka tarvilikud tegusõnad lõimima = integreerima ja lõimuma = integreeruma. Lõimima kohta on andmeid ka murdekeelest.
Selle uudse idee esitas Ain Kaalep.
Tuleb väljendada rahvusvahelisi meetmeid, mille eesmärk on takistada kriisi või konflikti kontrollimatut laienemist. On otstarbekas jätta liitsõna eesosaks kriisi-, kuid võtta järelosaks ohjamine, mis otseses tähenduses on ohjadest juhtimine, piltlikult on aga tähendanud vaos ehk ohjes hoidmist ning alates 1970. aastate algusest oskussõnana ka töö konkreetset juhtimist ja korraldamist. Liitsõna kriisiohjamine peaks väljendama, et ohjad on kindlalt peos ja kriis ei pääse kontrolli alt välja.
Otse seda liitsõna pakkusid 8 osalejat, kuid ohjade motiiv esines veel paljudel teistelgi.
Peale selle pidas žürii tarvilikuks liitsõna kriisimaandamine (kahe võistleja kriisimaandus), mis toob esile kriisi lõppfaasi.
Žürii kaalus sõnade leppimatus ja sallimatus tähendusvarjundeid, pidades üldises mõttes sobivamaks neutraalset sõna leppimatus. Et leppimatus ühiskonnavaenuliku käitumisega peaks olema täielik, siis valiti välja eesosaga täis- tugevdatud variant täisleppimatus. Sallimatuses sisaldub juba vaenulikkust, millel puhuti võib olla negatiivne mõju. Tarvilik on ka sõna lausleppimatus, kui leppimatus saab ühiskonnas üldlevinuks. (Otse seda sõna ei olnud pakutud, küll aga muid laus-sõnu.)
Liitsõna täisleppimatus esitasid võistlusele Helgi Ilo ja Mait Talts, kuid emb-kumb liitsõnaosa – kas täis- või leppimatus – sisaldus veel mõneski ettepanekus.
See põhimõte ütleb, et valdkondades, mis ei kuulu tema ainupädevusse, võtab Euroopa Liit meetmeid vaid juhul, kui need on tõhusamad liikmesriikide omadest. Sama kehtib riikliku ja kohaliku omavalitsuse tasandi kohta. Tuletise lähimus (lähim + us) pakkuja Aado Keskpaik on oma ideed selgitanud: „Termini laiem tähendus on otsustamine võimalikult inimestele lähedasel tasandil.”
Sama idee sisaldub ka pakkumuses lähipädevus, lähipädevuse põhimõte, mille on teinud Jyväskylä rahvaülikooli eesti keele rühm.
Sobivamat sõna vajasid neli fondi, millest rahastatakse ELi mahajäänumate piirkondade majandus- ja sotsiaalarengu kiirendamist struktuuriliste ümberkorraldustega. Senine struktuurifondid oli selle märkimiseks raskesti läbinähtav sõna. Žürii peab paremaks lahenduseks liitsõna tõukefondid, sest nende raha peab andma tõuke arengu kiirenduseks ja mahajäämusest ülesaamiseks.
Sõna pakkusid Eduard Selge ja Silvi Nemvalts.
Ingliskeelne väljend task force tähendab 1) teatud ülesande täitmiseks loodud töörühma ja 2) erioperatsiooniks moodustatud väeüksust. Seni on eesti vastena proovitud töökonda, mis pole aga üldist poolehoidu leidnud. Nüüd hakkas žüriile mitmesaja ettepaneku hulgast silma ilmekas liitsõna rakkerühm, s.o rühm inimesi, kes on rakkes (= tööga kõvasti seotud, tegevuses) neile antud ülesande täitmisel.
Selle idee esitas sõnavõistlusel Endel Valdas.
Sõjaväes soovitas žürii sama idee kohaselt kasutada sõna rakkejõud. Järelosa -jõud pärineb mitmelt võistlejalt, sh kolonel Arvo Sireli pikemast kirjast, niisamuti aitas see kiri paremini aru saada väljendatavast mõistest.
Mõiste märgib ELi liikmesriigi ametniku lähetamist kandidaatriiki nõustama kindlat projekti, töötama koos nõustatavaga. Võistlus andis värske idee kasutada selle kohta vana keeles olemasolevat sõna mestima, mis tähendab mesti lööma, mestis olema, ühel nõul tegutsema. Kõnekeelesõnale uue, kirjakeelse tähenduse andmise idee on pakkunud Kadri Roos. Vajaduse korral saab kasutada ka tuletist mesting.
See on rahvusvaheline või sisemaine valitsustest sõltumatu organisatsioon, mis võib olla mitmesuguse suunitlusega. Žürii valis välja võimalikult laiatähendusliku liitsõna vabaühendus, mida pakkus 10 osavõtjat. Eesosa vaba- sisaldus veel paarikümnes ettepanekus.
See on ELi liikmesriike siduvate õigusaktide (õiguste ja kohustuste) pidevalt täienev kogum, mille Eestigi liitudes peab tervikuna üle võtma. Andres Aule on selle jaoks juba mitu aastat tagasi teinud tuletise õigustik (kogumit märkiv liide -stik), kuid see sõna on oskussõnastikes esinemisest hoolimata mitmesugustel põhjustel visalt juurdunud.
Võistlusel tuletati õigustikku meelde 8 korral, sh tegi seda sõna esmalooja A. Aule. Žürii pidas ühenduse õigustikku kõnealuse mõiste jaoks parimaks lahenduseks.
Žürii otsustas anda välja 4 esimest, 4 teist ja 6 kolmandat auhinda.
I auhinna said: Ain Kaalep (lõimimine, lõiming), Aado Keskpaik (lähimus), Endel Valdas (rakkerühm) ja Kadri Roos (mestima)
II auhinna said: Helgi Ilo (täisleppimatus ja vabaühendus), Mait Talts (täisleppimatus ja kriisiohjamine), Eduard Selge (tõukefondid) ning Silvi Nemvalts (tõukerahastud ja üleilmastumine)
III auhinna said: Tõnu Otsason (üleilmastumine ja sihtkomisjon), Reedik Riit (kriisiohjamine ja sihtkomisjon), Jaan Laats (vabaühendus ja sihtkomisjon), Matti Masing (vabaühendus ja sihtkomisjon), Andres Aule (ühenduse õigustik ja sihtkomitee) ning Leemet Paulson (vabaühendus ja sihtkomisjon)
Ergutusauhinna sai Jyväskylä rahvaülikooli eesti keele rühm (lähipädevus).
Tulemused kuulutati välja 25. novembril 2002. Sõnavõistluse kokkuvõtete tegemine ja edukalt osalenute austamine oli Tallinnas eesti keele instituudi saalis 28. novembril.
Eeltoodud kokkuvõte, mille olen kirjutanud sõnavõistluse žürii nimel ja ülesandel, peaks näitama nii mõndagi. Esiteks seda, et sõnavõistlus läks hästi korda: oleme saanud 11 mõiste jaoks tabavad eesti sõnad. Leidmata jäi ühe kaksikmõiste jaoks. Teiseks, et meil on väga palju keelehuvilisi inimesi ning sugugi mitte ainult Tallinnas ja Tartus, vaid terves Eestis ja väliseestlastegi hulgas.
Sõnameistrid (siin tähenduses ’uute sõnade valmismeisterdajad’) on meil alates VI klassi õpilastest kuni nende eestlasteni, kes on jõudnud juba kaugele üle 80 eluaasta. Üllatusena lõid võistlusel kaasa isegi eesti keelt õppivad soomlased. Nii kaua kui leidub palju eesti keelt väärtustavaid inimesi, on eesti keelel elus püsimise eeldusi. Umbes 600 inimest võttis vaevaks raskete mõistete üle järele mõtelda ja oma mõttetöö viljad sõnaotsijatele läkitada.
Samal 2002. aasta sügisel korraldati veel kaks sõnavõistlust ja needki olid menukad. Esimesena tegi septembris sõnavõistluse Maaleht, otsides head sõna puidugraanulite tähistamiseks. Ettepanekuid oli 45 ning nende hulgast valiti välja kabulad, prullid ja puruskid – üks toredam sõna kui teine.
Ajaliselt teine oli siinses kirjutises kirjeldatav sõnavõistlus. Ning ruttu selle väljakuulutamise järel korraldas oma sõnavõistluse ka Eesti Päevalehe kirjanduslisa Arkaadia (ei saanud ju Postimehest maha jääda). Seal oli esitatud 21 sõna ja sõnaühendit, mille asemele otsiti uusi eestikeelseid vasteid, nt performance, asotsiaal, amerikaniseerumine, kohalike omavalitsuste valimised, holokausti mälestuspäev, online, skännima, copywriter, investeerima, push-up. Rõhutati, et see võistlus on elulähedasem. Saadi üle 500 sõnakandidaadi, millest suur hulk avaldati leheski. Niisiis tahan sellega öelda, et meil jätkus keelehuvilisi inimesi võistlema isegi kolmel sõnavõistlusel.
Kuid mis on sõnavõistlusele saadetu väärtus, mida pakutust kasutusele võtta? Arkaadia sõnavõistlusel žüriid ei olnud, Arkaadia ise tõstis mõne sõna kiitvalt esile, kuid üldiselt läks saadud materjali lausesitamise peale, jättes edasise lahtiseks.1
Keelekasutajal on aga raskevõitu ise valida, kui talle pakutakse nimestik – nt asotsiaali tarvis (sulgudes sõnaloojate märkused): linnasant, heitur, tõrjus, vuhh, vaesur, irdik, kurbik, heidiklane, porik, minet (= minetanud lootuse), lootsuk (= elumerel hulpiv lootsik), vaadik (tihti „elab vaadis”, alkohoolik sinna juurde), kaltsik, kaltsuk, muldur, prahik, prahtur, pahnik, pahnur, sopu (sõnast sopp), riigitu, eluheidik, elusant, maa-alune, vintski (viin, vintisolek ja hämmastav vintskus), sant, prükkar, jäänur, jäänum, loodik (-u), käbal (-a). (Ise valiksin nende hulgast välja sõna eluheidik, vrd ka ÕS 1999-s antud ühiskonnaheidik.)
Emakeele Seltsi, ELi infosekretariaadi, haridusministeeriumi, eesti õigustõlke keskuse ja Postimehe sõnavõistlusel töötas hoolas žürii läbi umbes 5300 pakkumust ning otsis välja parimad – tabavad liitsõnad, uued tuletised, olemasolevatele sõnadele osavalt antud uued tähendused, kõnekeelest kirjakeelde toodud sõnad, mis on pandud rakkesse uues ootamatus, ent ühtaegu ka ootuspärases tähenduses. Saadeti palju häid ettepanekuid ja oli rõõm näha, et vallatakse kõiki sõnaloomeviise – ollakse keeleteadlikud ja keeletundlikud, seegi on eesti keele püsimise eeldusi.
Otsustajate töös oli peamine, et kasutamiseks väljavalitud sõnad oleksid täpsed, selged, keeleliselt korrektsed. Tuli hoolsalt jälgida nii sisulist kui ka keelelist külge. Võidusõnadest oli juttu eespool, kuid paljusid inimesi on huvitanud, mida üldse võistlema saadeti ja mida žürii oma valimistöös arvestas. Järgnevalt kirjeldan keelelisi valikupõhimõtteid, analüüsides sedagi, kas ja kuivõrd oli nende nõuete vastu eksitud.
Võistlust ei korraldatud selleks, et saada uusi võõrsõnu. Neid tuleb meile paratamatult pidevalt ja nii see peabki olema, sest elame tihedates sidemetes muu maailmaga. Võistlusel ei mõeldud ka võõrsõnade komisjon, komitee, fond või kriis tõrjumist. Isegi kodukootud võõrsõnu ei saa täielikult eitada: nt 1972. a sõnavõistlusel võeti hea pakkumusena vastu kukeroon = põlevkivituhkbetoon, ning sõna kineast on samuti kohapeal loodud võõrsõna. Kuid samal ajal püüame elada edasi omas keeles ning täiendada seda keelt oma eesti ainesega.
Ometi oli esimese mõiste, s.o üheks teatavaks juhtumiks moodustatava komisjoni või komitee jaoks pakutud sõnu keissigrupp, topgrupp, udee, adokee, adoktee, bunghole, detuur, kikormaat, kommerfondeer, komsjetee, lobreen, nogogogosh, parinee, patrick, kus võib näha inglise tüvesid, järgsilbi pearõhku, pikki täishäälikuid järgsilbis, võõrapäraseid häälikuühendeid, võõrsõnatähti jms. Samad vead on ka struktuurifonde asendama pakutud sõnadel abimani, foundstuk ning rapiidid, siriidid, struktifid.
Mitte kuidagi ei saa eestipäraseks pidada ka eelmainitud komisjoni jaoks pakutud vene-eeskujulisi silplühendeid soskom, spetskom, suboptnullkri või valitsusvälise organisatsiooni tarvis mõeldud sõnu valvälorg, vaväorg, vaborg, välorg, apolorg, avalorg, erorg, exsorg, indorg, valiorg, Veeorg. Vene silplühendite surve aeg peaks jääma minevikku vähemalt kolme aastakümne taha.
See ei välistanud asjalikke liitsõnu, kuid tähendas näiteks selliste jutustavate pakkumuste väljapraakimist nagu: hetkeaja tüli lahendamise kohus (ad hoc-komisjon), hästi suure õnnetuse juhtimine sobilikus suunas või halbseisparandus (kriisikorralduse jaoks), rahvavaenulikkuse käitumise vaoshoidmine (nulltolerantsi jaoks), euroopa eri osade kogum või kokkukõikeuroopas või kõik ühte kohta kokku (viimased kolm eurointegratsiooni tarvis).
Igal keelel on oma fonotaktika, st häälikute kombineerumise reeglistik.
Näiteks ütleb üks eesti fonotaktika reegleid, et eesti sõna esisilbis saab esineda 9 täishäälikut, järgsilbis ainult 4 (a u e i). Seetõttu ei sobi 1. punkti all näidetena toodud järgsilbi o-ga adokee või nogogogosh, ei sobi ka järgsilbi õ-ga põpõplõks (sama ad hoc-komisjoni jaoks) ega mõgõp (globaliseerumise jaoks).
Keeles endas on reegel sellegi kohta, missuguseid konsonantühendeid eestlane kergesti välja ütleb ja mis tal sinna nimestikku ei kuulu. Eesti konsonantühendid ei ole näiteks strd – sõnas mustrdus nulltolerantsi jaoks, rld – sõnas vurldimine globaliseerumise jaoks, btr – sõnas subtrav subsidiaarsuse jaoks, pmn – sõnas lepmnemine, ndl – sõnas ühtlundlus, shm – sõnas shmässimine (kolm viimast integratsiooni jaoks). Või proovige hääldada fruktstrukt (struktuurifondi jaoks).
Veel olnuks arukas järele mõtelda, kas kirjapildis kena mõte ei pööra suulises kõnes pisut kiiva, nt globaliseerumise jaoks pakutud globimine, kus eestlase häälduses puudub sõnaalgulise g ja k vahe. Või oli see taotluslik, et globaliseerumine viib välja klobimiseni? Siis puudus žüriil julgus sellele nähtusele nii radikaalset hinnangut anda.
Mõni sõna võib tunduda õnnestunult motiveerituna, vastata ilukriteeriumidele jne, aga ometi ... Eriti ettevaatlik tuleks olla laadivahelduslike tüvisõnade ja tuletistega. Vanades juurdunud sõnades vormihomonüümia ei sega, uutes aga küll.
Globaliseerumise jaoks pakuti sõna valg. Selge, et pakkujat on motiveerinud mõte sellest, kuidas suurfirmade tegevus ja Ameerika kultuur valguvad üle maailma laiali. Sõna valg korrapärane omastav on aga valu, vrd kulg : kulu, ulg : ulu, sulg : sulu. Mõtelgem kasutuse peale: globaliseerumise pooldajad oleksid valu pooldajad, kapitali ja globaliseerumise võidukäik oleks kapitali ja valu võidukäik.
Ei olnuks tark tegu midagi välja valida ka 1. punkti lõpus näiteks toodud rohkete org-silbiga lõppevate sõnade hulgast. Käänded eraorgi, valiorgid, indorgis, Veeorgile vaevalt kedagi vaimustaksid.
Nulltolerantsi asendajate seas oli tuletis eie, mille saamisviisiks tuleks arvata: tüvi ei + liide e. Ei kuritegevusele! Aga kuidas seda käänata? Sõnalooja tahtis eie : eiu, aga sellele pole käänamissüsteemist paralleeli leida. Ehk on eie : eide (nagu heie : heide, hüüe : hüüde)? Omastav on III vältes, aga ega see kirjapildis välja tule. Kirjas loeme: „valitsuse eide poliitika, mille puhul ei jäeta karistamata kõige väiksemagi seadusrikkumise eest”. Eie : eidme nagu suue : suudme kindlasti ei ole, eie : eige nagu oie : oige ei saa ka kuidagi tulla (g saab tulla verbi tüvest), küll aga on võimalik vältevahelduslik eie (II välde) : eie (III v), nagu kääname sõnu palve või tõrje ning struktuurilt kõige lähemaid aie : aie (III välde), raie : raie (III v). Raskustesse me selle tuletisega igatahes satuksime ja seetõttu oli parem valida midagi muud.
Võistlejad said oma tuletusvõimeid hästi näidata globaliseerumisele sünonüümi otsimisel. Teatavasti oli siin varem proovitud tuletist maailmastumine. Panin selle „Eesti keele sõnaraamatusse ÕS 1999” ja aastakese hiljem sai sõna tänu paarile prominentsele kasutajale ajakirjanduses tuntuks. Igas kontekstis rahuldav lahendus see siiski polnud. Sõnavõistluselt saadud üleilmastumine on lihtne, aga tabav, selgesti läbipaistev tuletis – üle ilma levimine.
Vaatleme võrdluseks muid pakkumusi, kus jälgige nii tüvesid kui ka liiteid: ilmastumine, ilmlemine, pallistumine, pallumine, maakerastumine, kerastumine, kõiksumine, munastumine, suppistumine. Viimases tuletises on vägevuse mõttes kaks p-d, mis on aga tuletusviga, sest ei peaks olema mitte III, vaid II välde. Ülejäänud on tuletuslikult õiged, aga edasi tuleb halvem: ilmluseerimine, maailmeerimine, pilviteerimine, ühiseerimine, ülmaskuteerimine. See on arvutiseerimise loomulik järg – kes soosib seda pretsedenti kui eesti tüvele eeri-võõrliite lisamist, peab olema valmis ka eelnimetatud „tuletisteks”.
Kahjuks pakuti seesuguseid muudegi mõistete tarvis. Nii on integratsiooni sünonüümide hulgas eesti tüve ja ioon-liite sulatised terviksioon, ühtsioon, samioon (tüvi sama). Võõrliidet oma tüve küljes on näha ka subsidiaarsuse jaoks sõna otsimisel: näilism, vallaniteet, ainumeerimine, tõhuseerimine, paremiaarsus, valikulaarsus, ülimatsioon. Püüdkem siiski võõrliiteid liita üksnes võõrtüvedele (vrd snobism, kontinuiteet, optimeerimine, regulaarsus, animatsioon).
Raske oli žürii tähelepanu köita sellistel tuletistel, mis saadud mõnest niigi ületuletatud tüvest. Võtame suure näiterühma (euro)integratsiooni tarvis tehtud pakkumuste hulgast – tüvede üks : ühe : üht ja ühine tuletised. Kuivõrd neid oli väga palju, siis loetlen ainult enesekohaseid tegusõnu: üheldumine, ühemine, ühendumine, ühenemine, ühestumine, ühildumine, ühindumine, ühinemine, ühistumine, ühitumine, ühtsumine, ühtestumine, ühtimine, ühtlemine, ühtlustumine, ühtnemine, ühtumine – nii et üks suur euroühe (mida oligi palju pakutud).
Aga kas see siiski on see, mida Euroopa Liiduga liitudes ootame ja tahame – suurejooneline ühekssaamine ennast võib-olla kaotades? Oli tarvis teistsugust ideed ja võistlus andis sellegi – poeetilise mõtte lahendada probleem hoopis lõime kaudu (vt žürii soovitus p 3).
Kui võistlejate tuletusvõimete analüüsi põhjal paistab selgesti, et tuletus käib paljudele üle jõu, siis liitsõnade pilt on rõõmustav – tüvesid liita osatakse hästi, teatakse nimetavalise, omastavalise ja lühitüvelise liitumise reegleid. Vormi vastu peagu ei eksita, iseasi on, kuivõrd väljendusrikas on pakutud liitsõna. Žürii arvates on väljavalitud liitsõnadel sihtkomisjon (~ sihtkomitee), kriisiohjamine, täisleppimatus, tõukefondid, rakkerühm, vabaühendus oodatav väljendusvõime olemas.
5. ja 6. punktiga, s.o sõnamoodustusega seoses vaatleme veel moodustusvõimet ja süsteemivõimet.2 Võistlussõnade hindamisel tähendas moodustusvõime jälgimine selle silmaspidamist, et pakutud sõna või sõnaühendi ümber saaks vajaduse korral teha tuletuspesa ja liitsõnasarja.
Moodustusvõimetuse puhul on tarvilike edasimoodustiste saamine kas täiesti võimatu või mingil põhjusel ära lõigatud. Kui võtnuksime integratsiooni sünonüümiks kõik ühte kohta kokku, siis polnuks tegusõnade (= integreerima ja integreeruma) saamise võimalust.
Isegi lühitüve puhul võib tekkida ületamatuid raskusi. Nt eeltoodud näide valg : valu (globaliseerumine). Keeles juba olemasolev verb valguma ’laiali minema’ ei tuleks toime spetsiaalse sisu (= globaliseeruma) väljendamisega. Ei saaks tuletada sünonüümi globaliseerima jaoks (valgutama?), homonüümia tõttu oleks blokeeritud vajalikud omastavalise liitumisega liitsõnad (globaliseerumisvastased – valuvastased). Niisiis olnuksime kinni pakutud sõnatüve nimetavas käändes.
Väike moodustusvõime seisneb selles, et sõna annab kohmakaid või ebaloomulikke või liiga pikki tuletisi ja liitsõnu. Võib avalduda selleski, et osa tarvilikku saab, aga mitte kõike. Näiteks sain ma pärast sõnavõistlust järgmise kirja: „Lugesin tänasest Postimehest sõnavõistluse tulemustest. Jäi silma üleilmastumine ehk ülmastumine. Minu arvates oleks parem ja suupärasem nende asemel ilmamine (tegusõna ilmama). Pole vaja seda ület ega ka -stumist. Kui võimalik, palun kaaluda ka seda varianti.” Vastasin, et žürii on kaalunud, sest ilmamise-sõna pakkusid võistlusel kolm inimest. Paraku tuleb arvestada paariga globaliseerimine ja globaliseerumine. Seega vastaks ilmamine esimesele, aga teine oleks tuletussüsteemi kohaselt ilmumine, mis on juba koormatud muude tähendustega. Ilmumise tähenduse põhisisu ei annaks ennast kohandada globaliseerumisega.
Võrdleme neid juhtumeid võidusõnaga lõimimine, kus raskusteta on olemas verbipaar lõimima ja lõimuma, tuletis lõiming, liitsõnad esiosaga lõimimis- ja lõimumis- või järelosaga -lõimimine, -lõimumine, -lõiming (eurolõimimine, eurolõimumine, eurolõiming, taaslõimumine ühiskonda).
Teine nõutav omadus on süsteemivõime – eriti oluline terminite puhul, aga harilikult meeldib see keelekasutajaile ka üldsõnade puhul. Näiteks on kuunimetused jaanuar, veebruar, märts, aprill jne, aga pole sugugi harv nähtus, et nende asemel öeldakse pikemalt jaanuarikuu, veebruarikuu, märtsikuu, aprillikuu jne. Järelosaga kuu on nagu tahtmine näidata nende kuulumist kuude hulka. Kui sõnal on süsteemivõime, siis paistab temast läbi tähistatava mõiste koht teiste mõistete hulgas. Süsteemivõime eelduseks on eelkäsitletud moodustusvõime.
Seetõttu on arusaadav, et ad hoc-komisjonile (~ komiteele) vastet otsides jäi žürii pilk peatuma eelkõige liitsõnadele järelosaga -komisjon (-komitee) ning struktuurifondi puhul ei võlunud abiro, fondesubil, harutengel, jõufa, kirtam, koduns, liimu, lonta, migeldus, rahamägi, struund, tidelivinks, toetusjagati ja kümned teised seesugused, vaid silma hakkasid kõige lihtsamad liitsõnalahendused, kus säilis järelosa -fond (ehk -rahastu). Sisutäpsemaks tuli muuta üksnes esiosa ning esimese näite puhul valiti välja sihtkomisjon (~ sihtkomitee), teise puhul tõukefond. Ei kahjustatud keelendite süsteemiomadusi.
Siin on suured võimalused uurida seoseid kolmnurgas ABC, kus A on sõnalist väljendust oodanud nähtus, B – sõna otsinud inimese teadvuses tekkinud kujutlus sellest nähtusest ja C – tema valitud tähistaja ehk keeleline väljendus. Žüriil olid olemas A ja C, kuid B nende vahel (inimese arusaam mõistest) oli üksnes aimatav. Suhteliselt vähe olid ju võistlejad esitanud põhjendusi, mis oleksid nende mõttekäigust rohkem aimu andnud. Aga sageli ütleski valitud lahendus juba kõik ära. Näiteks leidis kaks võistlejat, et subsidiaarsus pole midagi uut, aga ühe arvates oli see demagoogia ja teise arvates demokraatia.
Järgnevalt demonstreerigu üksainus näide, kuivõrd erinevalt said inimesed aru võistlusel sõnu ootavatest mõistetest. Muidugi on taustaks erisugused arusaamad maailma asjust üldse. Pakkumustes väljendub üsna selgesti, mida igaüks väljendada tahab, mida peamiseks kujutleb.
Nulltolerants on missuguse tahes ühiskonnavaenuliku käitumise mittelubamine. Selle mõiste jaoks parema sõna otsinguid oli üle 400, aga reastan siinjuures ainult mõnikümmend näidet, liikudes leebema suhtumise poolt karmi käe poole. Sõprusliit, vaenstop, vihakeeld, empaatiline rahu, kõiksallivus, eluhoidlus, ideaali orjad, kaasalöömine – nende pakkumuste juurde tuleks panna suur küsimärk, sest mõistest arusaamine on liiga positiivses nihkes (et mitte öelda: metsas). Edasi läheb selgemaks, mõistesisule lähemale: tavade järgimise nõue, ühiskonna valve, hälbesulg, ühisvits, tuhveldamine, tõrksataltsutamine, kurjatõrksus, märulisallimatus. Siis tuleb hulk liitsõnapakkumisi, mille esiosa on null- (nullhoiak, nullkäitumine, nullsallimatus ja nullsallivus, nullsoosing, nullstreik, nullveto jm) ning tore seeria null-järelosaga (kaaginull, pullinull, pätinull, sulinull, võllanull). Ei puudu ka igasugused kombineeringud null-tüvest, nagu nulens, nulland, nuller, nullos, nullto, nulne, nultavus, nults. Konkreetseid isikuid peavad silmas antiladen ja bushism. Näiterida jõuab välja karmi käe poliitikani: absoluutsallimatus, seadusevankumatus, üldmalk, karmkord, vangi panek, tingimusteta sallimatus, täistõrje, puuga pähe, lõuad!, kill ’em all, tapan kaikki. Meenutagem, et alustasime seda näiterida sõprusliiduga. Nii palju siis arusaamise võimalustest ja pakkumistest valgest mustani.
ad hoc-komisjon – sekskomitee [kus seks olevat selleks], targutajad hunnikus, wash and go!
globaliseerumine – lauslaiamine, kerakiirendus
integratsioon – puslestumine, suppkeetlus, karlimine ehk karlistumine [Karl Suure järgi], ühistaandus
nulltolerants – sosieteedile mittelubatav biheiviorism
opt-in olgu assamalla ja opt-out olgu assamilla [n-ö sisseminekulahing a-ga ja väljatulekulahing i-ga]
struktuurifondid – neljanäljapuder [neid fonde on neli], alajahtumise ühiskassa, külakasiino, ruttamiseurod, hapud viinamarjad, rahapada, suur arenemine inimrahva poolt
twinning – euro-peiari lähetus, kupeldamine, brüsseli kaksikud, ajupesu, ammetamine, karvakäpa sündroom, kubjas [Selle mõiste puhul on kõige rohkem iroonilisi lahendusi, kust saab kuulda, mida eesti rahvas euroõpetajate kohalesaatmisest arvab.]
valitsusväline organisatsioon – laaritu organisatsioon, rahva pulament, Toomjalg, viiolimängijad
ühenduse acquis – seadustekott, seadusepott, õigusekatel, elujuurikas, europiibel, eurotalmud, euroüdi
Seega võime lõpetada optimistlikult. Rahvas, kel on nii hea huumoritunne, nii irooniline pilk maailma ja iseenda peale, väärib, et tema ja ta keel veel kaua vastu peaksid.
Oma Keel 2003, nr 1