Siseriiklik ja riigisisene

Maire Raadik

Kas asi, mis kehtib või mida aetakse ühe riigi sees, nagu näiteks Eestis, on siseriiklik või riigisisene? Põgus pilguheit mitmesugustele tekstidele annab vastuseks nii seda kui ka teist:

•    siseriiklik dokument, siseriiklik identifitseerimisvahend, siseriiklik julgeolek, siseriiklik seadus, siseriiklik lend, siseriiklik propaganda, siseriiklik õigus

•    riigisisene isikut tõendav dokument, riigisisene kaugekõne, riigisisene kiri, riigisisene lennuliiklus, riigisisene reform, riigisisene julgeolek

Nende kahe sõna kõrval on veel muidki. Võtame või maksete liigituse, kus näiteks eri pankade hinnakirjades jm vahelduvad välis- ehk rahvusvaheliste maksete vastandina Eesti-sisene, kodumaine, sisemaine, siseriiklik ja vabariigisisene makse, harva sekka ka riigisisene.

Mõlemad, nii siseriiklik kui ka riigisisene, on tuletised. Esimene on saadud ne-liite abil sõnaühendist riigi sees, teise puhul on omadussõnaks kokku pandud sise + riik + lik. Kui vaadata siin ringi võimaliku eeskuju järele, jääb pilk kõigepealt pidama vene keelel. Neljaköitelise vene-eesti sõnaraamatu I köitest leiame hulga sõnu, millel esi- ehk täiendosaks sõna внутри- ’sees’. Tasub aga tähele panna, et eesti vastetes on vene liitsõna täiendosast saanud hoopis põhisõna: vene внутри­атом­ный on eesti aatomisisene, vene внутрипартийный on eesti parteisisene (mitte näiteks siseparteilik).

Märksõna внутригосударственный me 1984. aastal ilmunud vene-eesti sõnaraamatust ei leia, kuid näiteks 1955. aastal ilmunud poliitika ja majanduse oskussõnastikus seisab vene внутригосударственный vastena riigisisene, ja ainult riigisisene.2 Et sel sõnamallil jätkub elujõudu, seda nägin ühest hiljuti näppu sattunud valimisreklaamist, kus figureeris ühend sisekvartaalsed teed eestipärasema kvartalisisesed teed asemel.

Ka enamik uusimaid õigussõnastikke näib eelistavat siseriiklikku – siseriiklik õigus, siseriiklik dokument jm.3 Mitmekeelsest õigussõnaraamatust, kus artikleis kõrvuti eesti, inglise, saksa, soome ja vene vasted, tuleb eeskujukeel ilmekalt esile: eesti märksõna siseriiklik õigus läheb täpp-täpilt kokku vene vastega внутригосударственное право, mitte aga näiteks samas esitatud soome vastega valtionsisäinen oikeus – viimane andnuks eesti keelde riigisisese õiguse.4

Riigisisene ongi sõna, millega venepärast tuletist siseriiklik enamasti asendada. Mõnel juhul võib sobida ka lihtsalt riigi (või kokkukirjutatuna riigi-). Näiteks:

.. euro- ja ilmanormide järgi on pass välisreisidokument, see kaart, mida soomlased juba kasutavad, siseriiklik identifitseerimisvahend. (SL Õhtuleht 04.03.2000) – riigisisene identifitseerimisvahend

.. taifuun Halong peaks jõudma Tokyo piirkonda tänase päeva jooksul. Taifuuni lähenemise tõttu on suur hulk siseriiklikke lende ära jäetud. (Postimees 16.07.2002) – riigisisesed lennud

Prantsusmaa kevadsuvel ametisse astunud valitsuse üheks prioriteediks on saanud siseriiklik julgeolek. (Postimees 16.08.2002) – riigi(sisene) julgeolek või  (riigi) sisejulgeolek

Tuletis vabariigisisene kuulub pigem sellesse aega, kui tuli vahet teha üleliidulistel ehk Moskva ja n-ö vabariigi ehk Eesti tasandi asjadel. Nüüd, kui Eesti on ise riik, seda vabariiki enam rõhutama ei pea.

Riik-sõna saab sobival juhul vaheldada ka vastava riigi nimega, näiteks Eesti puhul on riik sama mis Eesti ja riigisisene sama mis Eesti-sisene: riigisisene lennuliiklus on ühtlasi Eesti-sisene lennuliiklus, riigisisene kiirmakse on Eesti-sisene kiirmakse. (Et Eesti on nimi, tuleb ta liita järgnevale ne-omadussõnale sidekriipsuga ja muidugi ei kao nimest ka suurtäht.)

Me oleme läinud seadusandluses seda teed, et võtame Euroopa Liidu direktiivi põhimõtte ja kanname üle siseriiklikku õigusse. (Postimees 01.07.2002) – Eesti õigus

Riigi nimi koos sõnaga siseriiklik on tarbetu topeldus, piisab üksnes riigi nimest: 

Makedoonia siseriiklikust konfliktist on möödas ligi aasta. Ometi on teedel, eriti, kui sõita riigi loode- või idapiirkondades, näha relvastatud sõdureid .. (Postimees 31.07.2002) – Makedoonia konflikt (või sisekonflikt)

Soome kuulitõukajate siseriiklikul võistlusel Hämeenkyröl pälvis esikoha vigastusest taastuv olümpiavõitja Arsi Harju tulemusega 20.67 ning lunastas ühtlasi Euroopa meistrivõistluste pileti. (Postimees 08.07.2002) – Soome kuulitõukajate võistlus ~ kuulitõukevõistlus Hämeenkyröl

Mõnes ühendis sobib täiendiks ka oma maa või omamaine:

Venemaa kavatseb lähimal ajal tõsta kasutatud autode imporditollid vähemalt kahekordseks. Meetmed on mõeldud osaliselt siseriiklike autotootjate kaitseks, kuid nende taga on ka võimude soov hoida ära vanaraua sissevedu .. (Postimees 26.08.2002) – on mõeldud osalt oma maa autotootjate ~ omamaiste autotootjate ­kaitseks

Taastuvenergia, näiteks tuul, on .. kohane näiteks Taanis, kus muud siseriiklikud energiaallikad puuduvad. (Postimees 08.07.2002) – muud omamaised energiaallikad

Kui asi on aga kontekstist niigi selge, pole mõtet üle täpsustada:

N-i sõnul on lasteõigustealast olukorda Eestis kuigivõrd korrastatud: on olemas siseriiklik lastekaitse seadus, mis jõustus 1993. aasta jaanuaris. (SL Õhtuleht  20.11.1998) – lastekaitse seadus (Eesti seadus kehtibki just Eestis)

Mida aga arvata tuletisest sisemaine: sisemaine hind, sisemaine nõudlus, sisemaine pakkumine, sisemaine reisijatevedu, sisemaine säästmine, sisemaine turism jts? Selle tuletise aluseks olev liitsõna sisemaa tähistab eeskätt merest kaugele jäävat maad (vt nt ÕS 1999), kuid lisaks on teda käsitatud ka välismaa vastandina. Näiteks „Eesti õigekeelsuse-sõnaraamatu” 1937. aastal ilmunud III köites seisab märksõna sisemaa järel: mandriosa rannikust eemal: Binnenland; vastandiks välismaale: Inland; sisemaine on aga seletatud kui binnenländisch (kliima kohta); omamaine, inländisch, intern, einheimisch. Märksõna siseriiklik kasutuse kohta on samas „Eesti õigekeelsuse-sõnaraamatus” toodud näited siseriiklik elu, seisund ja saksa vaste innerstaatlich.5 

Needsamad kaks põhitähendust annab ka „Eesti kirjakeele seletussõnaraamat”: sisemaine [-maise] 1. riigi piires esinev, toimuv vms., riigisisene. Sisemaine ja välispost. 2. sisemaal asuv v. esinev. Põhja-Eesti paekallas ulatub sisemaise astanguna kohati otse maanteeni.6

Tuletis sisemaine nagu ka talle tähenduselt lähedased kodumaine ja omamaine haakuvad tänu samale järelosale -maine hästi oma vastandsõnaga – välismaine. Seal, kus selgus lubab, võib -maine küll sageli ka ära jääda: sisemaine post ja välispost, kodumaine kaup ja väliskaup, omavääring (st omamaine vääring) ja välisvääring jne.

Omadussõnast on lt-liite abil hõlbus teha määrsõna (riigisisene > riigisiseselt, siseriiklik > siseriiklikult), kuid sellise tuletamise puhul tuleks alati kaaluda, kas määrsõna ongi üldse mingis tükis parem kui omadussõna aluseks olev sõnaühend. Nii siseriiklikult kui ka riigisiseselt võib enamasti asendada ühendiga riigi sees: riigisiseselt isiku tõendamiseks ettenähtud dokument võib olla riigi sees isiku tõendamiseks ettenähtud dokument. Peale selle saab sama tähendust edasi anda ka si-liitelise määrsõnaga – riigisisesi.

Oma Keel 2002, nr 2