Kuidas vormistada loetelu

Maire Raadik

Kui loetelurühmad on nummerdatud numbritega 1), 2), 3) või tähtedega a), b), c) ~ a., b., c., on soovitatav eraldada nad üksteisest semikooloniga (vt näide 1). Eriti lühikesi, ühe-kahesõnalisi rühmi võib eraldada ka komaga.

Näide 1.

Soodustuse taotlemiseks tuleb esitada järgmised dokumendid:
1)    taotlus soodustuse saamiseks;
2)    õppeasutuse lõpetamist tõendav dokument;
3)    õppeasutuse tõend nominaalse õppeaja kohta, kui kool on lõpetatud enne 2001. aastat;
4)    lapse sünnitunnistus;
5)    taotleja isikut tõendav dokument.

Kui loetelurühmaks on terviklause või ka mitu lauset, sobib nummerdus 1., 2,. 3. ja rühmade eraldajaks punkt. Loetelu ees oleva lause lõppu pannakse koolon vaid siis, kui lauses on kokkuvõttev sõna (nagu on eelmises näites järgmised dokumendid). Muul juhul on õige punkt (vt näide 2).

Näide 2.

Kui taotlus on esitatud hiljemalt 1. aprillil, tasub riik õppelaenu jäägi 1. jaanuari seisuga.

1. Kuni 1. aprillini 2004 (kaasa arvatud) esitatud taotluse korral võetakse otsustamisel aluseks õppelaenu jääk 1. jaanuari 2004 seisuga tingimusel, et soodustuse taotlemise tingimused olid 1. jaanuaril 2004 täidetud.

2. Kui vastavad tingimused ei olnud 1. jaanuaril 2004 täidetud (kool ei olnud veel lõpetatud, laps ei olnud sündinud), võetakse kuni 1. aprillini 2004 (kaasa arvatud) esitatud taotluse puhul otsustamisel aluseks õppelaenu jääk päeval, kui tekib soodustuse taotlemise õigus (varaseim päev, kui on nii diplom olemas kui ka laps sündinud).

Kui loetelurühmade vahel on koma või semikoolon, algab iga rühm harilikult väiketähega ning rühma ees oleva numbri või tähe järel on sulg (vt näited 1 ja 3).

Näide 3.

Soodustuse taotlemiseks tuleb esitada järgmised dokumendid:
a)    taotlus soodustuse saamiseks;
b)    õppeasutuse lõpetamist tõendav dokument;
c)    õppeasutuse tõend nominaalse õppeaja kohta, kui kool on lõpetatud enne 2001. aastat;
d)    lapse sünnitunnistus;
e)    taotleja isikut tõendav dokument.

Tähtedega nummerdamise puhul võib sulu asemel olla ka punkt: a., b., c.

Kui loetellu, mille rühmad algavad väiketähega ja lõpevad semikooloniga, satub sekka mõni täislause, algab see lause suure tähega. Lause lõppu, kui see on ühtlasi loetelurühma lõpp ja loetelu jätkub, võib panna semikooloni (vt näite 4 jaotis 1). Kui lauseid on ühes loetelurühmas mitu, pannakse semikoolon ainult viimase lause järele (kui loetelu jätkub), muudele aga punktid (vt näite 4 jaotis 2).

Näide 4.

Grammatilise futuurumi võimalikke allikaid on maailma keeltes piiratud ring:

1) modaalse tähendusega, tahtmist, kohustatust jne väl­jendavad sõnad. Neist on kujunenud näiteks inglise will- ja shall-futuurum, alamsaksa keeles olid pidama- ja tahtma-futuurum;

2) kuhugi siirdumist väljendavad tegusõnad. Skandinaavia germaani keeltes saab tulevikku väljendada tulekuverbiga, ka soome keeles on juurdumas sama mall: tulee olemaan, tulee tekemään. N-ö mandrigermaanlased aga hoopis lähevad tulevikku: peale inglise is going to on samalaadseid tulevikutarindeid ka hollandi jm keeltes;

3) millekski muutumist väljendavad verbid, nagu saksa werden ja eesti saama;

4) tegevuse algust märkivad verbid.

Kui loetelurühma ees oleva numbri järel on punkt, algab iga rühm harilikult suure tähega ning rühmi eraldab üksteisest punkt (vt näide 2). Tähtedega nummerdamise puhul on siiski võimalik alustada pärast punkti ka väiketähega.

Kui jaotiste nummerdamisel on rakendatud süsteemi 1, 1.1, 1.1.1 jne (lähemalt selle kohta vt T. Erelti „Eesti ortograafia” numbrikirjutuse osast), on iga tähise järel harilikult punkt ja selle järel alustatakse suure tähega: 1.2. Eesti keele ja kultuuri välisõppe programmi eesmärk. Mõnikord võib teksti loogika siiski nõuda ka punkti järel väiketähega alustamist (vt näide 5).

Näide 5.

2.3. Taotluse vormi koostab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ja see peab sisaldama:

2.3.1. omaniku ja valdaja staatust ning isikuandmeid (nimi, isikukood või registrinumber, postiaadress);

2.3.2. andmeid kinnisasja suuruse kohta;

2.3.3. andmeid olemasoleva ja kavandatava hoonestuse kohta;

2.3.4. andmeid olemasoleva ja kavandatava veekasutuse otstarbe ja koguse kohta ühisveevärgist;

2.3.5. andmeid ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee koguse ja reostusastme kohta;

2.3.6. ettepanekut liitumispunkti asukoha kohta;

2.3.7. ettepanekut kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendamise tähtaja kohta.

Kui tähise järele jäetakse harilikust sõnavahest suurem vahe, võib punkti ka ära jätta (vt näide 6).

Näide 6.

2.3         Taotluse vormi koostab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ja see peab sisaldama:

2.3.1     omaniku ja valdaja staatust ning isikuandmeid (nimi, isikukood või registrinumber, postiaadress);

2.3.2     andmeid kinnisasja suuruse kohta ..

Kui loetelurühmad on numbrite või tähtede asemel tähistatud mõne kujunduselemendiga (kriipsud, täpid, tärnid vm), võib lühikeste rühmade vahele jätta kirjavahemärgid ka panemata.

Näide 7.

Soodustuse taotlemiseks tuleb esitada järgmised dokumendid:

Täpid jms ei kuulu siiski ortograafia valdkonda, mistõttu on nende puhul ka raske päris üheseid õigekirjajuhiseid anda.