Maire Raadik
Üldlevinud tava järgi käib suure tähega ehk viisakus-Teie ühe inimese kohta. Kui kiri on mõeldud korraga mitmele inimesele, sobib kirjutada väikese tähega teie.
Mis tahes ametinimetused ja allüksuste nimetused tuleb jooksvas tekstis kirjutada alati väikese tähega. See käib ka avalduse adressaadi kohta:
Patendiameti peadirektor
Tartu Miina Härma Gümnaasiumi direktor
Tallinna Pedagoogikaülikooli raamatukogu juhataja
Suure tähega võib ameti- ja allüksuste nimetusi kirjutada ainult siis, kui nad satuvad lause algusesse. Lause alguse suurtähe erijuhuna on mõnikord käsitatud ka juhtumeid, kus ameti- või allüksuse nimetus paikneb nime all eraldi real.
Samas on oht, et sealset suurtähte võidakse ekslikult pidada tõendiks selle kohta, et ametinimetusi võib ka teksti sees suure tähega kirjutada. Kuivõrd nii ameti- kui ka allüksuste nimetused on läbi aegade olnud kirjakirjutajaile üks raske koht, tuleks võimalust mööda hoiduda vormistusest, mida võidakse vääriti tõlgendada. Väiketäht hoiaks ära asjatud kõhklused.
Mari Mänd
direktor
Jüri Kask
transpordiosakonna juhataja
Siin tuleb teha vahet aadressil, mis käib harilikult kirja vasakus ülaservas (ja kordub samal kujul ka ümbriku peal), ning pöördumisel, millega algab kirja tekst.
Kõnetlussõnad nagu härra ja proua on kirja puhul kohased eeskätt pöördumises, ja neid kasutatakse harilikult koos perekonnanimega: Lugupeetud proua Mänd; Lugupeetud härra Kask. Samas võib pöörduda ka ees- ja perekonnanimega: Lugupeetud Mari Mänd; Lugupeetud Jüri Kask. Aadressis piisab üldjuhul ees- ja perekonnanimest (ümbriku peal võib nime ette lisada näiteks lühendi Lp või V.a).
|
Jüri Kask Statistikaamet Endla 15 15174 Tallinn [---] Lugupeetud härra Kask |
Jüri Kask Statistikaamet Endla 15 15174 Tallinn [---] Lugupeetud Jüri Kask |
Kui pole teada, kas öelda näiteks proua või preili, samuti siis, kui jutt käib kolmandast isikust, on kindlam kasutada ees- ja perekonnanime. Liialdus on näiteks kirjutada, et lepingu on omavahel sõlminud aktsiaselts ... ja härra Kask, õige on: aktsiaselts ... ja Jüri Kask. Samuti ei tule koosoleku protokollis tarvitada isikunime ees härrat ja prouat, piisab, kui kirjutada esimesel korral ees- ja perekonnanimi, edaspidi aga eesnimi lühendada või panna lihtsalt nimetähed.
Ei käi. Samuti ei panda eesti keeles koma kirja algul oleva pöördumise järele (ega alustata kirja esimest lauset seejärel väiketähega). Küll võib pöördumise järele panna soovi korral hüüumärgi.
Lugupeetud Mari Mänd
[---]
Ette tänades
Jüri Kask
Austatud Jüri Kask!
[---]
Lugupidamisega
Mari Mänd
Kui minevikus toimunud sündmusel (kirja koostamine) on tulemuse kaudu (koostatud kiri) seos olevikuga, ei ole õige kasutada lihtmineviku vormi koostas. Õige on kirjutada: koostanud Jüri Kask või koostaja Jüri Kask.
Numbrikirjutuse põhimõtete kohaselt ei tohiks numbritega kirjutatud arvud tekstis kõrvuti sattuda. Sellised, nagu kiri nr 34 15. märtsist või kiri nr 34 15.03.2004 jts on silmale rasked lugeda, numbrid jooksevad kokku. Eri numbrirühmad saab üksteisest lahku lüüa vormistusega, kus komponentide reastus on järgmine:
Pärnu Vanalinna Põhikooli direktori 02.02.2004 käskkiri nr 14
Meie 15.03.2004 kiri nr 34
Teie 22.03.2004 kiri nr 43
Kuupäev loetakse siin välja omastavas käändes: meie viieteistkümnenda märtsi .. kiri number kolmkümmend neli. Täpselt sama moodi peab ka sõnaga välja kirjutatud kuu nimetus olema dokumendi nimetuse ees omastavas käändes:
Meie 15. märtsi 2004 kiri nr 34
Kui dokumendi liiki (nt kiri, arve, tellimus) ei ole ka nimetatud, hoiab kuupäeva numbri ja dokumendi numbri lahus lühend nr. Näiteks:
Meie 15.03.2004 nr 34
Teie 22.03.2004 nr 43
Kui kuu nimetus on kirjutatud sõnaga, ei kirjutata 1.–9. kuupäeva ette nulli: 2. veebruari 2004 käskkiri nr 48 (mitte: 02. veebruari 2004 käskkiri nr 48). Võrdle numbriga kirjutatud: 02.02.2004 käskkiri nr 48.
Üks ja seesama vormistus sobib nii dokumendi peale kui ka temale viitamisel.
Täpsemini: kas avalduse adressaat kirjutada nimetavas või alaleütlevas käändes, kas sõna avaldus kirjutada suure või väikese tähega ja kas panna lõppu punkt või mitte?
Kehtib üldreegel, et eraldi real seisva pealkirja järele punkti ei panda. Kui kirjutada tõendi peale „Tõend” või volikirja peale „Volikiri”, ei pea järele punkti panema. Sõna avaldus erandlik kirjutamine väiketähega ja lõpupunktiga pärineb tavast sõnastada avalduse algusots tervikliku lausena, mis lõpeb sõnaga avaldus:
Keeleinspektsiooni peadirektorile
Jüri Kase,
Kaasiku 10–2,
12345 Tallinn,
avaldus.
Selle vormistusviisi põhipuudus on, et avalduse kirjutaja peab oma nime käändesse panema. Kes soovib ja kelle nimi käänata kannatab, võib ju lauselist vormistust rakendada. Teine ja lihtsam võimalus on – olenemata sellest, kas avaldus kirjutada käsitsi või arvutiga – esitada nii avalduse adressaat kui ka avalduse kirjutaja nimi nimetavas käändes ja kirjutada sõna avaldus nagu mis tahes muu pealkiri:
Keeleinspektsiooni peadirektor
Jüri Kask
Kaasiku 10–2
12345 Tallinn
Avaldus
Avalduse adressaadi puhul ei tarvitse üles lugeda kõike tema kohta teada olevat, piisab asutuse ja ametikoha nimetamisest.
Tänavasiltidel on sõna tänav n-ö juurdemõeldav; kui sildil on ainult nimi Roosikrantsi, on see järelikult Roosikrantsi tänav. Muud, nagu näiteks maantee, puiestee, tee, kajastuvad ka tänavasildil. Sama põhimõtet on peetud otstarbekaks järgida aadressigi puhul: Roosikrantsi 6, aga Kadaka tee 5, Mere pst 10, Pärnu mnt 51. Topeltaadressi puhul käib kaldkriipsu ette ja järele tühik: Pärnu mnt 17 / Roheline 5. Kui kaldkriips eraldab ainult majanumbreid, siis tühikuid ei panda: Narva mnt 36/38. Kui tänav on nimetatud isiku järgi (Johann Köleri tänav, Eduard Vilde tee), on aadressis tavaks eesnimi lühendada: J. Köleri 2, E. Vilde tee 51.
Majanumbrit täpsustav täht on väiketäht ja see kirjutatakse majanumbriga kokku: Pargi 1a, Sadama tee 8a. Maja- ja korterinumbri vahele käib mõttekriips: Aia 55–2, Pargi 1a–23.
Äriseadustiku § 42 järgi antakse ettevõtjale äriregistrisse kandmisel registrikood, selle lühendiks sobib rg-kood. Registreerimisnumbri (nt osavõtjate registreerimisel) võib aga lühendada reg-nr.
Arveldusarve on argikeele sõna, oskuskeelne nimetus on arvelduskonto ja selle lühend on ak.
rg-kood 70002414
ak 221001177656
Õiged on mõlemad.
Kui dokumendi päises on märgitud nii dokumendi väljaandmise koht kui ka aeg, peavad need käändes ühilduma, st kui väljaandmiskoht on kohakäändes, peab sellega ühilduma ka kuupäev. Koma sellisel juhul ei panda.
Tallinnas 22. märtsil 2004
Teine võimalus on jätta nii koht kui ka kuupäev käänamata, kuid sel juhul peab nimetavas käändes kohamääratluse järel olema kindlasti koma.
Tallinn, 22. märts 2004
Kui aadress jookseb ühel real, tuleb panna komad: AS Võru Juust, Pikk 23, 65604 Võru. Sihtnumber paikneb enne kohanime ning nende vahele koma ei käi: 65604 Võru. Kui aadress paikneb mitmel real, komasid ei panda:
AS Võru Juust
Pikk 23
65604 Võru
Sõnad telefon (samuti lühend tel) ja faks eristuvad järgneva(te)st numbri(te)st piisavalt hästi ning nende puhul polegi üldiselt tavaks koolonit panna. Meili- ja Interneti-aadressi puhul jäävad kõrvuti sõna (e-post, koduleht) ja aadressiks olev tähekombinatsioon, mistõttu osa kirjutajaid näib tundvat vajadust kooloni kui eristusvahendi järele. Ühtluse mõttes võib aga ka e-posti ja kodulehe aadressi kirjutada ilma koolonita:
Eesti Keele Instituut
tel 641 1443
faks 641 1443
e-post eki@eki.ee
koduleht www.eki.ee
Kõige parem on vaadata Elioni kodulehelt www.elion.ee (otsing). Seal on antud telefoninumbrite rühmitamise soovituslik juhend, mis on vastavuses Rahvusvahelise Sideliidu soovitustega.
Selle kohaselt tuleks näiteks 7-kohalisi numbreid rühmitada tagantpoolt 4 ja 3 kaupa: 679 XXXX. Rahvusvaheline riigikood algab plussmärgiga ning riigikoodi ei panda sulgudesse: +372 6XX XXXX (Tallinn). Sulgudesse ei panda ka mobiiltelefoni võrgukoodi: 50X XXXX (EMT).
Mis tahes eestikeelsete tekstide, sh ametikirjade kirjutaja saab keeleasjus nõu ja abi T. Erelti „Eesti ortograafiast” (kolmas, täiendatud trükk on Eesti Keele Sihtasutuse väljaandel ilmunud Tallinnas 1999. aastal), M. Erelti, T. Erelti ja K. Rossi „Eesti keele käsiraamatust” (teine, täiendatud trükk on Eesti Keele Sihtasutuse väljaandel ilmunud Tallinnas 2000. aastal) ning „Eesti õigekeelsussõnaraamatust ÕS 2006”.
Algustäheortograafia kohta vt samas kogumikus T. Leemets, Austus ei sõltu algustähest; õigusaktide ja kuupäevafraasi kirjutamise jm kohta vt Kirjakeele teataja II 1993–2000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Tallinn, 2000; perekonnanimede käänamise kohta vt T. Leemets, Perekonnanimede käänamine. – T. Erelt, T. Leemets, S. Mäearu, M. Raadik, Keelenõuanne soovitab. Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn, 1996, lk 56–58; tänavanimede kirjutamise kohta vt siinses kogumikus P. Päll, Tänavanimede nõuannet.
Ümber töötatud artiklist „Ametikirjade keel” (Oma Keel 2001, nr 1)
Siinne esimene kirjanäidis on täpselt sellisel kujul avaldatud Jelena Rootamme raamatus „Ametikirja koostamine” (Tallinn 1999, lk 83), teine on seesama kiri, mille on oma keelehooldeseminari tööna läbi toimetanud presidendi kantselei töötajad. Mitu erinevust leiate?
1. näide
AS Parim Paber
reg nr 1825465778
Papi tn 8, 77777 TALLINN
tel 7777 777, faks 7777 78
e-post: parim@paber.ee
Pr Liinu Lepatriinu Teie
8. veebruar 1999 nr 6-25
Õitsva Roosi OÜ Meie 9. veebruar 1999 nr 68
Jõukas vald
78965 EDUKAS MAAKOND
Kontoripaber
Lugupeetud proua Lepatriinu
Täname Teid vastamast meie kontoripaberi soodusmüügi kuulutusele. Palusite saata täiendavat informatsiooni valge koopiapaberi 80 g/mm kohta sooviga osta 40 pakki (500 lk pakis) kohaletoimetamisega 16. veebruaril 1999.
OÜ Parim Paber hinnakiri on lisatud. Sealt leiate ka informatsiooni kõigi pakutavate soodustuste ja teiste kaupade kohta. Hinnakiri kehtib kuni 31. maini 1999.
Teie tellimuse puhul oleks
ühe paki hind 40.00
teile kehtiks hinnasoodustus 7% ,
ühe paki hind teile 37.20
40 paki maksumus 1488.00
käibemaks 18% 267.84
Kokku 1755.84
Hind sisaldab kauba kohaletoimetamist tellija märgitud aadressil Tallinnas ja Harju maakonnas. Teie märgitud kauba kättesaamise tähtaja puhul tuleks esitada tellimus hiljemalt reedel, 12. veebruaril. Tellimuse palume esitada faksi teel: 7777 778, elektronposti aadressil: parim@paber.ee või posti teel.
Lugupidamisega
(allkiri)
Heikki Papper
müügijuht
Lisa: AS Parim Paber hinnakiri 3 lehel
2. näide
AS Parim Paber
registrikood ~ rg-kood 1825465778
Papi 8, 77777 TALLINN
tel 777 7777, faks 777 7778
e-post parim@paber.ee
Liinu Lepatriinu Teie
8. veebruar 1999 nr 6-25
Õitsva Roosi OÜ Meie 9. veebruar 1999 nr 68
Jõuka ~ Jõukuse vald
78965 Harjumaa
Kontoripaber
Lugupeetud proua Lepatriinu
Täname Teid, et vastasite meie kontoripaberi soodusmüügi kuulutusele. Palusite saata lisainfot valge koopiapaberi kohta (80 g/mm), mida Te soovite osta 40 pakki (à 500 lehte) koos kohaletoimetamisega 16. veebruaril 1999.
Kirjale on lisatud ASi Parim Paber hinnakiri, kust ~ millest leiate infot kõigi meie kaupade ja sooduspakkumiste kohta. Hinnakiri kehtib 31. maini 1999.
Ühe paki hind on 40.00. Arvestades 7% hinnasoodustust, läheks pakk Teile maksma 37.20.
Seega: 40 pakki 1488.00
käibemaks 18% 267.84
kokku 1755.84
Tallinnas ja Harju maakonna piires toimetame kauba kohale tasuta. Kui soovite kaupa kätte saada 16. veebruaril, peaksite esitama tellimuse hiljemalt reedel, 12. veebruaril. Tellimuse palume faksida numbril 777 7778, meilida aadressil parim@paber.ee või saata postiga.
Lugupidamisega
(allkiri)
Heikki Papper
müügijuht
Lisa: ASi Parim Paber hinnakiri 3 lehel