Mati Erelt
Verbist piisama tuletatud määrsõna piisavalt kuulub nende sõnade hulka, mis kirjakeelde on tulnud alles XX sajandil. J. Aaviku "Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastikus" (1921) J. Aavik, Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Tallinn: A. Keisermanni kirjastus, 1921. on piisama-verb ise esitatud märgendiga smu ("mingis eesti murdes ja soomekeeles yhtlasi esinev sõna, mis eesti kirjakeeles uuemal ajal tarvitusele tulemas"). "Eesti õigekeelsuse-sõnaraamatus" (1930) Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. II köide. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1930. on määrsõna piisavalt juba fikseeritud, kuid ilmselt kasutati seda 1930. aastatel veel üsna vähe, sest eesti kirjakeele korpuse 1930. aastate tekstides (u 350000 sõnet) ei leidu tema kohta ühtegi näidet. Kasutus hakkas suurenema pärast sõda: 1950. aastate umbes niisama suures korpuses on 1 näide, 1960. aastate korpuses 9 näidet ning 1980. aastate korpuse ajakirjandus- ja ilukirjandustekstides tervelt 33 näidet adverbi piisavalt kohta.
Kõnealune sõna kuulub samasse tähendusrühma määrsõnadega küllalt ja parajalt ning sõnaühenditega piisaval määral, küllaldasel määral, parajal määral jne Vt nt M. Erelt, Eesti adjektiivide süntaks. Tallinn: Valgus, 1986, lk 108. ning on algselt esinenud ainult tähenduses 'MIDAGI ON NII PALJU KUI (MILLEKSKI) VAJA', nt Mul on piisavalt raha auto ostmiseks. Ta oli piisavalt tark selleks, et õigel ajal kõrvale astuda. Seega on piisavalt olnud suhtelisele määrale osutav määrsõna. Niisuguse relatiivse, otstarbega seotud tähenduse fikseerib adverbi piisavalt ainsa tähendusena ka seletussõnaraamat. 1980. aastatel, eriti aga 1990. aastatel on määrsõna piisavalt hakatud kasutama ka keskmise või keskmist mõnevõrra ületava määra näitamiseks, s.o samas funktsioonis kui adverbe üsna, võrdlemisi. Näiteks:
Teatavasti oli fotorealistlik suund kümnendivahetusel meie kunstis piisavalt populaarne, sellekohast kokkuvõtvat näitust seni ei olnud aga korraldatud.
Muidugi olin ma tollal juba piisavalt teadlik laste ilmaletuleku asjades, sosistasin teiste omavanustega teatud sõnu ning joonistasin vargsi teatud kehaosi.
Mõistagi jagas riigisekretär piisavalt alusetuid süüdistusi riikide aadressil ja puudutas desarmeerimist alles oma kõne lõpul. Tsiviliseeritud maailm mängib kõikjal teatud reeglite järgi: isegi sellises piisavalt brutaalses spordialas nagu poks ei aktsepteerita allapoole vööd lööke.
Mõlemad mehed on põneva asjaga maha saanud mitte üksnes sisulisest küljest, vaid teinud rõõmuga loetava teksti. Teinud seda piisavalt lühidalt, ent kindlalt.
Absoluutne tähendus tuleb kõige selgemini esile siis, kui relatiivne tõlgendus läheks vastuollu lause mõttega, nagu lauses Kevad oli tänavu piisavalt külm (vaevalt küll külma kevadet oodati) või lauses Kuna 1995. a käskkiri on piisavalt vananenud ja asjaolud muutunud, siis pakun välja oma versiooni uue dokumendina, milles olev ideoloogia on küll sama, täpsustunud on protseduur ja selgemalt välja öeldud mõned põhimõtted. Selle lausega, mis pärineb ühe Tartu ülikooli ametniku 1997. a juhendist, vaevalt küll taheti öelda, et oodati ja loodeti 1995. a käskkirja vananemist.
Määrsõna piisavalt ei ole ainus sellise muutuse läbi teinud sõna. Sama on juba varem juhtunud määrsõnaga küllalt. Absoluutse määratähenduse esitab siin teise tähendusena ka seletussõnaraamat: Õhtuti on juba küllalt jahe. Temataolisi inimesi leidub küllalt palju. Kui sõnale küllalt lisandub liide -ki, on absoluutne tähendus 'üsna, võrdlemisi' ainuvõimalik: See on küllaltki raske töö = See on üsna raske töö. Samasugune suhtelise määra absolutiseerumine on toimunud ka vene keeles: довольно молод, mida vahel on peetudki eesti küllalt, ja nüüd siis ka piisavalt absolutiseerumise eeskujuks. Saksa, inglise ja rootsi keeles on aga toimunud nendega antonüümsete sõnade too, zu ja hör 'liiga' absolutiseerumine: 'liiga' > 'väga', nt that's too bad 'see on väga halb', saksa es wäre zu schön 'see oleks väga kena', rootsi hon är för näpen 'ta on väga kena'. Absolutiseerumine ei piirdu ainult adverbidega. Nii eesti keeles kui ka paljudes muudes keeltes on toimunud võrdlusastmete absolutiseerumine, nii et keskvõrre tähendab keskmist, ülivõrre aga väga suurt intensiivsusastet. Eesti keeles on äärmiselt tavaline absoluutne komparatiiv, nt Võta üks suurem nõu ja pane väiksemad kartulid sinna sisse. Paljudes keeltes on kasutusel absoluutne superlatiiv, nt ladina clarissimus 'väga kuulus', inglise most clever 'väga tark'. See pole võõras ka eesti keelele: Teen seda suurima heameelega. Ta ei saa sellega ka kõige parema tahtmise juures hakkama.
Kõik viitab niisiis sellele, et määrsõnal piisavalt kinnistub keskmise määra tähendus 'üsna', tahame seda või ei. See aga ei tähenda mingit õigustust sõna piisavalt praegusele tüütule liigtarvitusele. Piisavalt oma uues tähenduses ei täida mingit auku eesti keele väljendusvõimalustes. Ei tasuks unustada, et eesti keeles on rohkesti muidki määrsõnu, millega sama sisu edasi anda, nagu üsna, üsnagi, võrdlemisi, kaunis, kaunikesti, päris, mõõdukalt, parasjagu jt. Tahetagu vaid valida.