Kas retsensioon «Mahtra sõjast» või retsensioon «Mahtra sõjale»?

Maire Raadik

Hiljuti ilmus ühes päevalehes teade: «Luksusauto «Lexus» esitluse ajal 8. aprillil Tallinnas varises publikule ja ligi 60 000 dollarit maksvale autole peale «AmServi» esinduse ripplagi, teatab ETA. [---] Enne õnnetust jõudis «AmServi» tegevdirektor SN siiski tähtsamad andmed esitatavast autost teatavaks teha, informeerib ETA.» Sellega sõnum lõpeb.

Jah, kas retsensioon «Mahtra sõjast» või retsensioon «Mahtra sõjale»? Alati, kui näib, et on olemas vaid kaks võimalust, on kindlasti olemas ka kolmas ja sageli see kõige parem. Kujutlegem, et ETA oleks kirjutanud hoopis tähtsamad esitletava auto andmed või tähtsamad andmed esitletava auto kohta. Loo mõte saab korrapealt teisem ja tegevdirektor pääseb lae alla mattunud autost välja (sest meil ei ole enam põhjust arvata, et ta seal üldse oligi).

Omastavas käändes eestäiend on üks eesti keele omapärasid, mida ikka ja jälle tasub meelde tuletada. Õige on seega öelda ja kirjutada «Mahtra sõja» retsensioon (või arvustus), nii seest- kui ka alaleütlevast käändest parem on ka kaassõna kohta: retsensioon «Mahtra sõja» kohta.

Teistpidi konstruktsioonide enamik matkib vene keelt: parandused kõigisse teistesse maksuseadustesse (Postimees, 12.4.1993), eestipäraselt kõigi teiste maksuseaduste parandused; kuni 16-aastaste noorte tänavused Eesti meistrid tõstespordis (Päevaleht, 12.4.1993) -- tänavused kuni 16-aastaste Eesti noorte tõstespordimeistrid; pakkumisi koostööks (Äripäev, 6.4.1993) -- koostööpakkumisi; usalduse kaotamine välispartnerite hulgas (Päevaleht, 12.4.1993) -- välispartnerite usalduse kaotamine.

Ei ole vale öelda Eesti suursaadik Soomes, kuid niisama õige on ka Eesti Soome suursaadik; peaminister ei anna aru oma visiidist Jaapanisse, vaid oma Jaapani visiidist. Rääkimata nii lihtsatest asjadest nagu lastesaated, mitte saated lastele ja naistekleidid, mitte kleidid naistele.

Hommikuleht 7.5.1993