Keelenõuannete kogu


Kuhu käib sidekriips? (2006-01-24)


Miks on õige kirjutada Tartu, Põlva ja Võru maakond sidekriipsuta, aga Tartu-, Põlva- ja Võrumaa sidekriipsudega?

Sidekriipsuga saab asendada liitsõnade korduvat osa, nii eesosa (sünniaasta, -kuu ja -päev, meetripikkused ja -laiused) kui ka järelosa (kütte-, veevarustus- ja kanalisatsioonitööd, Ida- ja Lääne-Eesti).

Kriipsu ei panda aga rinnastatud sõnaühenditesse, olgugi et ühist sõna ei korrata: eesti ja soome keeles (mitte eesti- ja soome keeles), baptisti, õigeusu ja luteri kirik.

Sidekriips on ülearune ka siis, kui loetelus on esikohal sõnaühend ja teisel kohal liitsõna: bioloogilised ja keemiarelvad (mitte bioloogilised- ja keemiarelvad, sest pole olemas liitsõna „bioloogilisedrelvad“), meeskondlikud ja üksikalad. Vastupidise järjestuse korral tuleks kriips panna: keemia- ja bioloogilised relvad, üksik- ja meeskondlikud alad. Et seda tüüpi loetelusid ei ole alati esmapilgul hõlbus lugeda, tasuks võimaluse korral kaaluda sõnaühendi asendamist liitsõnaga (bio- ja keemiarelvad, meeskonna- ja üksikalad). Selguse huvides võib ka ühist sõna korrata.

Ammugi ei asendata sidekriipsuga käändelõppu (sageli eksitakse nelja viimase käände puhul, mille tunnust ei pea teatavasti kordama): juua kuuma või külmana (mitte kuuma- või külmana), valamu ilma jala, segisti ja sifoonita, peekonirull ubade, kartulite ja kastmega.

Sidekriipsuküsimuste vastuseid saab pikemalt lugeda kõigile keelehuvilistele mõeldud ajakirjast Oma Keel (2005, nr 2, lk 42–47).