Keelenõuannete kogu


Mitmuse osastav. Võrdleme hindu ja hindasid!


Paljude eesti käändsõnade mitmuse osastavas (küsimused keda? ja mida?) on rööpvormid, millest üks lõpeb silbiga -sid ja teine täishääliku ehk vokaaliga (i, e või u-ga). Keelenõuandest on küsitud kõige rohkem sõna hind kohta, mille mitmuse osastav on hindasid ja hindu. Kumb vorm on õigem ja parem? ÕSi järgi võib kasutada mõlemat. Siiski võib kirjutaja vahel tajuda, et sid-lõpp on vanamoeline ja paremini sobib teksti vokaallõpuga mitmuse osastav.

Mitmuse osastava vorme uurinud Heiki-Jaan Kaalep on märganud järgmist seaduspära: mida sagedamini esineb sõna tekstis, seda suurem on tõenäosus, et mitmuse osastavas kasutatakse vokaallõppu. H-J. Kaalep on teinud järelduse, et kui kasutaja ei ole lühikese mitmuse osastava vormi nii palju näinud, et see oleks talle meelde jäänud, ei oska ta vormile sobivat lõppu valida. (Vt Keel ja Kirjandus 2010, nr 2.)

Milline on lühikese mitmuse osastava vorm, on võimalik hõlpsasti järele vaadata ÕSist. Nt sõna päev juures on antud tüübinumber 22i, kus i märgib tüvemitmuse viimast tähte. ÕSi tüüpide 17, 18, 22, 23 ja 24 puhul tähendab see ühtlasi lühikese mitmuse osastava lõppu. Seega on sõna päev vokaallõpuline mitmuse osastav päevi.

Mis sõnade mitmuse osastavat on keelenõuandjatelt küsitud? Alustame nõrgeneva astmevaheldusega tüüpidest.

22i – määr : määri, põhiroog : põhiroogi, hurt : hurti, kell : kelli, külakiik : külakiiki, lääts : läätsi, pulk : pulki, pöid : pöidi, kärss : kärssi, käsn : käsni
22u – aeg : aegu, maailm : maailmu, elamispind : elamispindu, rasv : rasvu, riist : riistu, linn : linnu, mahl : mahlu, arusaam : arusaamu
22e – saag : saage, juust : juuste, kaev : kaeve, tavern : taverne, valk : valke, õppejõud : õppejõude
23u – kaun : kaunu, õun : õunu
24e – soe : sooje, rohi : rohte, tühi : tühje, vali : valje
24i – mäger : mäkri
24u – asi : asju, kiri : kirju

Astmevahelduseta kahesilbilistest esmavältelistest sõnadest on küsitud näiteks järgmisi:

17e – huvi : huve, kivi : kive, muna : mune
17i – osa : osi, püha : pühi, tera : teri
17u – vaba : vabu, sama : samu, kala : kalu, maja : maju, vana : vanu
18e – luba : lube, nuga : nuge, tuba : tube
18u – rada : radu, viga : vigu

Millistele reeglitele tugineda siis, kui ÕSi ei ole käepärast, meenutame järgmises nõuandes.

Argo Mund