Keelenõuannete kogu


Kas alustame meie õhtut või oma õhtut?


Millal kasutada omajatäiendina isikulise asesõna (mina, sina, tema, meie, tema, nemad) omastavat käänet, aga millal sõna oma? Valik oleneb sellest, mis lauseliikmele omajatäiend viitab.

Kui omajatäiend viitab lause alusele, tuleb kasutada sõna oma, nt
Ma kohtun oma advokaadiga (mitte „minu advokaadiga“).
Kutsun teid tähistama oma sünnipäeva (mitte „minu sünnipäeva“).
Soovime meeldivat jõulurahu oma klientidele (mitte „meie klientidele“).
Oma kirjas küsite seisukohta .. (mitte „teie kirjas“).
Kõik suured Lähis-Ida tsivilisatsioonid rajanesid oma loodusressurssidel (mitte „nende loodusressurssidel“).

Muudele lauseliikmetele viitavad isikulised asesõnad, nt lauses Poisile on homne päev kõige suurem katsumus tema senises elus peab omajatäiend viitama määrusele ehk poisile, mistõttu on õige tema, mitte „oma“.

Vt ka Mati Erelti „Lause õigekeelsus“ (lk 128–129).